Registreeritud disainilahenduse omanik väljus veljevaidlusest võitjana
Harju Maakohus rahuldas Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschafti (BMW, esindaja Patendibüroo KÄOSAAR) hagi Eesti ettevõtte Kostar Plus OÜ (kostja) vastu (otsus 2-18-3770), milles nõuti, et kostja lõpetaks BMW poolt registreeritud Euroopa Ühenduse disainilahenduste rikkumise, sh hoiduks rikkuvate velgede importimisest, levitamisest, omamisest ja ladustamisest. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, kuid see jäeti menetlusse võtmata.
Kostja importis Hiinast Eestisse sõidukivelgi, mis olid registreeritud disainidega äravahetamiseni sarnased. Maksu- ja Tolliamet (MTA) pidas kostja kaubad kinni, kahtlustades, et kaup rikub hageja ainuõigusi.
Parandustingimus: võimalik ainuõiguse piirang?
Disainilahenduse omanik ei olnud andnud kostjale nõusolekut oma disainilahenduste kasutamiseks ega velgede impordiks Eestisse. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et veljed olid hageja disainidega visuaalselt identsed ning tegu ei olnud originaalkaupadega. Küll aga väitis kostja, et selliste mitteoriginaalsete velgede importimine ja levitamine võiks olla lubatud originaalvelje paranduseks või asendamiseks. Hageja seevastu rõhutas, et antud juhul olid koopiana valmistatud veljed välimuselt disainilahendusena kaitstud velgedega identsed, kuid mõõtmetelt mitte, ja seega ei kohaldu parandustingimus. Lisaks vähendas parandustingimuse kasutamise vastuväite usutavust tõsiasi, et kostja müüs kopeeritud velgi komplektidena, mitte üksikult. See aga andis alust arvata, et kostja soovis pakkuda jäljendatud velgi sõidukite täiustamiseks või tarbija mugavuse huvides, mitte varuosadena. Selline disainilahenduse kasutamine ei ole aga ühenduse disainilahendusi käsitleva määruse alusel lubatud.
Parandustingimuse kohaldamiseks peab kauba müüja teavitama kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka müügidokumentidel, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu neile, ning et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Kostja seevastu eelmainitud tingimusi ei täitnud, vaid kasutas oma kodulehel velgede reklaamiks muuhulgas hageja üldtuntud kaubamärki, jättes ostjale mulje, et tegu on justkui originaalvelgedega.
Kohtute seisukoht
Nii maakohus kui ringkonnakohus nõustus hageja seisukohtadega ning kohustas kostjat hoiduma rikkuvate velgede importimisest, levitamisest, omamisest ja ladustamisest ning MTA hävitas disainilahendusi rikkuvad veljed kostja kulul.
